E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Jälgimiskapitalism tähendab, et suured tehnoloogiafirmad (nagu Google ja Facebook) koguvad inimeste andmeid, et suunata neile reklaame ja mõjutada nende käitumist. Digiaedik tähendab, et inimesed kasutavad ainult mõnda kindlat platvormi (näiteks ainult Facebooki ja YouTube’i) ning teised võimalused jäävad kõrvale. 

Eesti inimesed veedavad suure osa oma internetiajast platvormidel nagu Facebook, Instagram, YouTube ja TikTok, mis tähendab, et meie suhtlus, meelelahutus ja info levik on tugevalt rahvusvaheliste suurkorporatsioonide kontrolli all. Kuigi Euroopa Liidu andmekaitsemäärus GDPR pakub teatavat kaitset, eelistavad paljud inimesed siiski mugavust ning on valmis loobuma oma privaatsusest, et kasutada harjumuspäraseid platvorme. Alternatiivsed lahendused, nagu Mastodon, jäävad tahaplaanile, kuna need pole nii laialdaselt levinud ega paku samaväärset kasutusmugavust. Paljudel kasutajatel on mõtteviis, et pole vahet, millist infot nad näiteks Facebooki sisestavad, kuna see on lõppkokkuvõttes niikuinii avalik. Samas ei teadvustata, et sirvimisharjumused, ostueelistused, asukohainfo, suhtlusajalugu jne. on kordades väärtuslikum teave (võrreldes lihtsalt isikuandmetega), millega korporatsioonid kauplevad.

Digiaedikust pääsemine pole lihtne – ainus võimalus on hakata kasutama alternatiivseid platvorme. Kuid see tekitab küsimuse: kas sa ei vaheta lihtsalt üht aedikut teise vastu?

Jälgimiskapitalismi vältimine on mõnevõrra lihtsam. Kasutajad saavad blokeerida küpsiseid, kasutada brauserilaiendusi, mis vähendavad nende brauseri sõrmejälje unikaalsust, ning kasutada VPN-i, mis segab nende internetiliikluse teiste kasutajate omaga.

Tulevikku on keeruline ennustada, eriti praegusel poliitiliselt ebastabiilsel ajal. Siiski loodan, et Facebook, Instagram ja teised sarnased platvormid kaotavad Euroopas turuosa ning nende asemele tõusevad Euroopa enda ettevõtete loodud alternatiivid, nagu eelnevalt mainitud Mastodon.

 

Kasutatud kirjandus:

https://www.err.ee/1609201189/pealtnagija-vaatas-sisse-facebooki-rolli-igapaevaelus 

https://gdpr.eu/what-is-gdpr/

https://proton.me/blog/what-is-your-data-worth

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 1 - Kolm põnevat IT lahendust (nädal 1)

1. CUDA  Minu arvates on üks tähtsamaid IT-lahendusi olnud Nvidia poolt loodud CUDA . CUDA on platvorm ja teekide kogum, mis lihtsustab GPGPU (General-Purpose computing on Graphics Processing Units) programmeerimist Nvidia videokaartidel. Tänu CUDA-le (ja hiljem ka AMD ROCm-ile ning Inteli OneAPI-le) on arvutuste läbiviimine GPU-del muutunud oluliselt lihtsamaks võrreldes varasemaga, kui videokaarte tuli programmeerida otse. Tänu CUDA-le ja muudele sarnastele lahendustele oli võimalik nüüd käivitada kood, mis oli loodud ühele videokaardi arhitektuurile teisel videokaardi arhitektuuril. Videokaarte lihtsamini programmeeritavaks muutes andis CUDA olulise tõuke tehisintellekti arengule 2010. aastate alguses. Tänaseks on sellest tõukest välja arenenud tuntud AI-teenused ja -tooted nagu ChatGPT (suurkeelemudel, LLM) ja Stable Diffusion (tekstist pildiks, txt2img). 2. Google Stadia Google Stadia oli Google'i poolt loodud pilvepõhine mängude voogedastusplatvorm. Idee oli lihtne: võimald...
Lisateave

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Siiani kasutusel: Email   E-kirja ajalugu ulatub 1960. aastatesse, kui ARPANETi teadlased töötasid välja esimese sõnumivahetuse süsteemi. 1971. aastal saatis Ray Tomlinson esimese e-kirja – see oli üle 50 aasta tagasi!  1980. aastatel hakkasid e-kirjad laiemalt tänu interneti ja uute protokollide arenguga. Protokollid SMTP, muudavad e-kirjad laialdaselt kasutatavaks, eriti ärimaailmas.  1990ndaltel muutub email tavakasutajatele kättesaadavaks tänu teenustele nagu Hotmail ja Yahoo Mail, kuid koos selle populaarsusega kasvab ka rämpsposti probleem. 2000. aastatel muutus olulisemaks e-kirjade turvalisus ja spämmivastased meetmed.  Kuigi suhtlusrakendused nagu Discord, MS Teams ja Slack on populaarsust kogunud, on e-kiri endiselt peamine viis ametlikuks suhtluseks internetis. Usun, et email on miski, mis jääb lahutamatuks osaks meie (professionaalses) suhtluses veel väga pikaks ajaks. Hääbunud ajalukku: Fidonet Tom Jenningsi loodud Fidonet sai alguse eksperimentaalsest ...
Lisateave

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

1) "Tea, kus sa oled" - tähtis Kui oled internetis veidi kauem ringi liikunud, oled ilmselt märganud, et igal veebisaidil või kommuunil on oma unikaalne kultuur – reeglid, tavad ja suhtlusstiil, mis eristavad seda teistest.  Enne kui hakkad kaasa rääkima, võta hetk, et mõista keskkonna stiili ja suhtlusviisi. Kas see on ametlik ja tõsine või pigem vaba ja humoorikas? Liiga pealiskaudne või vale tooniga sõnavõtt võib tekitada segadust või isegi pahameelt. Kui sa ei taju keskkonnale sobivat väljendusviisi, võib su sõnum valesti mõistetud saada või üldse tähelepanuta jääda. Seega, enne kui vestlusesse sukeldud, jälgi keskkonda, kohane selle stiiliga ja alles siis võta sõna. 2) "Jaga oma teadmisi"  - mitte tähtis? IT-valdkonnaga seotud inimestele tundub mõte, et teadmiste jagamine pole tähtis, täiesti võõras. Interneti üks suurimaid võlusid on alati olnud just info ja teadmiste vaba liikumine – avatud lähtekood, foorumid, õpetused, blogid. Ometi tundub, et "post-2...
Lisateave