E-ITSPEA

Eben Moglenil oli täiesti õigus selles, et vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara (FOSS) on kujunenud erakordseks eduloooks. Ta uskus, et kogukondlik koostöö ja jagamine suudavad luua suure hulga kõrgekvaliteedilist tarkvara – ning täna on see tõesti teoks saanud. Paljud digimaailma alustalad põhinevad just FOSS-i põhimõtetel: Linuxi kernel töötab nii serverites, superarvutites kui ka miljonites Androidi seadmetes, FFmpeg on muutunud asendamatuks tööriistaks sellistele hiidudele nagu YouTube ja Netflix. Moglen nägi selgelt ette, et koostööl ja vabal jagamisel põhinev mudel on erakordselt võimas ja produktiivne. Küll aga ei läinud täide Mogleni ennustus, et autoriõigus peagi hääbub. Tegelikkus on vastupidine: kuigi FOSS on õitsenud ja muutunud tehnoloogiamaailma lahutamatuks osaks, pole autoriõigus kadunud – pigem on see digiajastul kohanenud ja isegi tugevnenud. Kui varem kaitses autoriõigus peamiselt üksikuid loojaid, siis nüüd on sellest saanud suurkorporatsioonide olulin...

WinRAR WinRAR on laialt levinud failide arhiveerimise rakendus, mis võimaldab kasutajatel andmeid kokku ja lahti pakkida. Tarkvara kasutab ärimudelit, mida võib liigitada "nagware" alla, toimides freemium-põhimõttel. Pärast määratud prooviperioodi lõppemist jääb tarkvara täielikult funktsionaalseks, kuid kuvab igal käivitamisel kasutajale meeldetuletuse litsentsi ostmiseks. See strateegia on aidanud kaasa WinRARi märkimisväärsele turuosale ja tuntusele. Kuigi paljud erakasutajad jätkavad tarkvara kasutamist ilma litsentsi ostmata, on ärikasutajad ja organisatsioonid vastavalt litsentsitingimustele kohustatud ostma tasulise litsentsi. Lisaks otsustab osa kasutajaid litsentsi osta, et eemaldada korduv ostumeeldetuletus.  Hyprland Hyprland on  aknahaldur Linuxi jaoks, mis muudab töölaua välimust ja kasutuskogemust. Selle arendajaks on Poolast pärit tudeng ning projekt areneb väga kiiresti – uusi funktsioone lisandub pidevalt. Kuid kiire arendustempo tähendab ka seda...

Haridus on kahtlemata oluline ning kõik peaksid püüdlema harituse poole. IT-valdkonnas on aga jäänud mulje, et kandidaadi edukus ei sõltu niivõrd diplomist või sertifikaadist, vaid pigem tema teadmiste ja kogemuste pagasist, mida ta ettevõttesse kaasa toob. Tõsi, haridust tõendavate dokumentide, nagu kraadi või sertifikaadi, olemasolu mängib suuremat rolli eelkõige siis, kui kandidaat on alles tööotsingute alguses, tal puudub varasem töökogemus IT-valdkonnas ning tal on vaja tõestada, et ta suudab soovitud ametikohal hakkama saada. Viimastel aastatel on aga märgata, et töökuulutustes eelistatakse üha enam kandidaate, kellel on IT-alane kõrgharidus. Raske on öelda, kas see tuleneb iseõppijate ebapiisavast pädevusest, vajadusest kandidaatide filtreerimiseks või mõnest muust põhjusest, näiteks teatud sertifikaatide nõuetele vastamisest. Sertifikaatide osas tundub, et nende tähtsus tööturul on viimastel aastatel langenud. Põhjused selleks võivad olla mitmesugused, kuid üldise...