E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eben Moglenil oli täiesti õigus selles, et vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara (FOSS) on kujunenud erakordseks eduloooks. Ta uskus, et kogukondlik koostöö ja jagamine suudavad luua suure hulga kõrgekvaliteedilist tarkvara – ning täna on see tõesti teoks saanud. Paljud digimaailma alustalad põhinevad just FOSS-i põhimõtetel: Linuxi kernel töötab nii serverites, superarvutites kui ka miljonites Androidi seadmetes, FFmpeg on muutunud asendamatuks tööriistaks sellistele hiidudele nagu YouTube ja Netflix. Moglen nägi selgelt ette, et koostööl ja vabal jagamisel põhinev mudel on erakordselt võimas ja produktiivne.

Küll aga ei läinud täide Mogleni ennustus, et autoriõigus peagi hääbub. Tegelikkus on vastupidine: kuigi FOSS on õitsenud ja muutunud tehnoloogiamaailma lahutamatuks osaks, pole autoriõigus kadunud – pigem on see digiajastul kohanenud ja isegi tugevnenud. Kui varem kaitses autoriõigus peamiselt üksikuid loojaid, siis nüüd on sellest saanud suurkorporatsioonide oluline tööriist oma turuosa ja intellektuaalomandi kaitsmiseks. Tarkvara puhul ei osteta seda enamasti mitte omandiõigusega, vaid saadakse piiratud kasutusõigus ehk litsents. See kontroll ulatub kaugemale kui pelgalt kood: näiteks John Deere kasutab tarkvaralukke ja autoriõigust, et takistada põllumeestel oma traktorite iseseisvat remonti.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

1) "Tea, kus sa oled" - tähtis Kui oled internetis veidi kauem ringi liikunud, oled ilmselt märganud, et igal veebisaidil või kommuunil on oma unikaalne kultuur – reeglid, tavad ja suhtlusstiil, mis eristavad seda teistest.  Enne kui hakkad kaasa rääkima, võta hetk, et mõista keskkonna stiili ja suhtlusviisi. Kas see on ametlik ja tõsine või pigem vaba ja humoorikas? Liiga pealiskaudne või vale tooniga sõnavõtt võib tekitada segadust või isegi pahameelt. Kui sa ei taju keskkonnale sobivat väljendusviisi, võib su sõnum valesti mõistetud saada või üldse tähelepanuta jääda. Seega, enne kui vestlusesse sukeldud, jälgi keskkonda, kohane selle stiiliga ja alles siis võta sõna. 2) "Jaga oma teadmisi"  - mitte tähtis? IT-valdkonnaga seotud inimestele tundub mõte, et teadmiste jagamine pole tähtis, täiesti võõras. Interneti üks suurimaid võlusid on alati olnud just info ja teadmiste vaba liikumine – avatud lähtekood, foorumid, õpetused, blogid. Ometi tundub, et "post-2...
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

WinRAR WinRAR on laialt levinud failide arhiveerimise rakendus, mis võimaldab kasutajatel andmeid kokku ja lahti pakkida. Tarkvara kasutab ärimudelit, mida võib liigitada "nagware" alla, toimides freemium-põhimõttel. Pärast määratud prooviperioodi lõppemist jääb tarkvara täielikult funktsionaalseks, kuid kuvab igal käivitamisel kasutajale meeldetuletuse litsentsi ostmiseks. See strateegia on aidanud kaasa WinRARi märkimisväärsele turuosale ja tuntusele. Kuigi paljud erakasutajad jätkavad tarkvara kasutamist ilma litsentsi ostmata, on ärikasutajad ja organisatsioonid vastavalt litsentsitingimustele kohustatud ostma tasulise litsentsi. Lisaks otsustab osa kasutajaid litsentsi osta, et eemaldada korduv ostumeeldetuletus.  Hyprland Hyprland on  aknahaldur Linuxi jaoks, mis muudab töölaua välimust ja kasutuskogemust. Selle arendajaks on Poolast pärit tudeng ning projekt areneb väga kiiresti – uusi funktsioone lisandub pidevalt. Kuid kiire arendustempo tähendab ka seda...
Lisateave

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Isiklikult pean intellektuaalomandimudeli kõige toimivamaks komponendiks litsentsi osa. Põhjus on lihtne – meedias on harva kuulda, et ettevõtted või üksikisikud oleksid sattunud kohtuvaidlustesse litsentsidest tulenevate erimeelsuste tõttu. Võrreldes olukorda patentidega, tundub litsentsimaailm peaaegu roosiline. Patentidega seoses kuuleb aeg-ajalt, kuidas mõni patenditroll taas mõne ettevõtte kohtusse kaebab. Need ettevõtted muidugi sageli lihtsalt maksavad kohtulahendis nõutud summa, sest isegi kui kohtujuhtum on alusetu, on lõpuks odavam tasuda kui läbi teha kulukas ja ajamahukas kohtuprotsess.Kulukas on see kohtuprotsess, sest patentidega seotud seadlusandlus on keeruline ja advokaatide palkamine, kes selles seaduste rägastikus oskavad orienteeruda on veelgi kulukam. Minu arvates on see üks praeguse patendisüsteemi suurimaid valukohti ja mida võiks parandada. Kuidas täpselt? Seda ma ei oska öelda, kuid praegune süsteem võimaldab pahatahtlikel osapooltel seda enda kasuks ära kasut...
Lisateave