E-ITSPEA 8: IT proff...?

Haridus on kahtlemata oluline ning kõik peaksid püüdlema harituse poole. IT-valdkonnas on aga jäänud mulje, et kandidaadi edukus ei sõltu niivõrd diplomist või sertifikaadist, vaid pigem tema teadmiste ja kogemuste pagasist, mida ta ettevõttesse kaasa toob. Tõsi, haridust tõendavate dokumentide, nagu kraadi või sertifikaadi, olemasolu mängib suuremat rolli eelkõige siis, kui kandidaat on alles tööotsingute alguses, tal puudub varasem töökogemus IT-valdkonnas ning tal on vaja tõestada, et ta suudab soovitud ametikohal hakkama saada. Viimastel aastatel on aga märgata, et töökuulutustes eelistatakse üha enam kandidaate, kellel on IT-alane kõrgharidus. Raske on öelda, kas see tuleneb iseõppijate ebapiisavast pädevusest, vajadusest kandidaatide filtreerimiseks või mõnest muust põhjusest, näiteks teatud sertifikaatide nõuetele vastamisest.

Sertifikaatide osas tundub, et nende tähtsus tööturul on viimastel aastatel langenud. Põhjused selleks võivad olla mitmesugused, kuid üldiselt paistab, et vähesed sertifikaadid omavad tõeliselt "legitiimset" väärtust.

Mis puudutab kutseharidust IT-valdkonnas, siis Eestis ei julgeks ma seda teed väga soovitada. Olen ise kutsekoolis õppinud ning minu kogemuse põhjal ei olnud õppe kvaliteet seal kuigi kõrge. Kutseharidus võib sobida neile, kes juba põhikoolis teavad kindlalt, et tahavad tulevikus töötada konkreetsel ametikohal, kuid ei soovi omandada täismahus gümnaasiumiharidust. Sellegipoolest soovitaksin neil inimestel kaaluda ülikooliõpinguid peale kutsekooli, et tagada laiemad võimalused ja paremad väljavaated tööturul.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

1) "Tea, kus sa oled" - tähtis Kui oled internetis veidi kauem ringi liikunud, oled ilmselt märganud, et igal veebisaidil või kommuunil on oma unikaalne kultuur – reeglid, tavad ja suhtlusstiil, mis eristavad seda teistest.  Enne kui hakkad kaasa rääkima, võta hetk, et mõista keskkonna stiili ja suhtlusviisi. Kas see on ametlik ja tõsine või pigem vaba ja humoorikas? Liiga pealiskaudne või vale tooniga sõnavõtt võib tekitada segadust või isegi pahameelt. Kui sa ei taju keskkonnale sobivat väljendusviisi, võib su sõnum valesti mõistetud saada või üldse tähelepanuta jääda. Seega, enne kui vestlusesse sukeldud, jälgi keskkonda, kohane selle stiiliga ja alles siis võta sõna. 2) "Jaga oma teadmisi"  - mitte tähtis? IT-valdkonnaga seotud inimestele tundub mõte, et teadmiste jagamine pole tähtis, täiesti võõras. Interneti üks suurimaid võlusid on alati olnud just info ja teadmiste vaba liikumine – avatud lähtekood, foorumid, õpetused, blogid. Ometi tundub, et "post-2...
Lisateave

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

WinRAR WinRAR on laialt levinud failide arhiveerimise rakendus, mis võimaldab kasutajatel andmeid kokku ja lahti pakkida. Tarkvara kasutab ärimudelit, mida võib liigitada "nagware" alla, toimides freemium-põhimõttel. Pärast määratud prooviperioodi lõppemist jääb tarkvara täielikult funktsionaalseks, kuid kuvab igal käivitamisel kasutajale meeldetuletuse litsentsi ostmiseks. See strateegia on aidanud kaasa WinRARi märkimisväärsele turuosale ja tuntusele. Kuigi paljud erakasutajad jätkavad tarkvara kasutamist ilma litsentsi ostmata, on ärikasutajad ja organisatsioonid vastavalt litsentsitingimustele kohustatud ostma tasulise litsentsi. Lisaks otsustab osa kasutajaid litsentsi osta, et eemaldada korduv ostumeeldetuletus.  Hyprland Hyprland on  aknahaldur Linuxi jaoks, mis muudab töölaua välimust ja kasutuskogemust. Selle arendajaks on Poolast pärit tudeng ning projekt areneb väga kiiresti – uusi funktsioone lisandub pidevalt. Kuid kiire arendustempo tähendab ka seda...
Lisateave

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Isiklikult pean intellektuaalomandimudeli kõige toimivamaks komponendiks litsentsi osa. Põhjus on lihtne – meedias on harva kuulda, et ettevõtted või üksikisikud oleksid sattunud kohtuvaidlustesse litsentsidest tulenevate erimeelsuste tõttu. Võrreldes olukorda patentidega, tundub litsentsimaailm peaaegu roosiline. Patentidega seoses kuuleb aeg-ajalt, kuidas mõni patenditroll taas mõne ettevõtte kohtusse kaebab. Need ettevõtted muidugi sageli lihtsalt maksavad kohtulahendis nõutud summa, sest isegi kui kohtujuhtum on alusetu, on lõpuks odavam tasuda kui läbi teha kulukas ja ajamahukas kohtuprotsess.Kulukas on see kohtuprotsess, sest patentidega seotud seadlusandlus on keeruline ja advokaatide palkamine, kes selles seaduste rägastikus oskavad orienteeruda on veelgi kulukam. Minu arvates on see üks praeguse patendisüsteemi suurimaid valukohti ja mida võiks parandada. Kuidas täpselt? Seda ma ei oska öelda, kuid praegune süsteem võimaldab pahatahtlikel osapooltel seda enda kasuks ära kasut...
Lisateave