E-ITSPEA

Jälgimiskapitalism tähendab, et suured tehnoloogiafirmad (nagu Google ja Facebook) koguvad inimeste andmeid, et suunata neile reklaame ja mõjutada nende käitumist. Digiaedik tähendab, et inimesed kasutavad ainult mõnda kindlat platvormi (näiteks ainult Facebooki ja YouTube’i) ning teised võimalused jäävad kõrvale.  Eesti inimesed veedavad suure osa oma internetiajast platvormidel nagu Facebook, Instagram, YouTube ja TikTok, mis tähendab, et meie suhtlus, meelelahutus ja info levik on tugevalt rahvusvaheliste suurkorporatsioonide kontrolli all. Kuigi Euroopa Liidu andmekaitsemäärus GDPR pakub teatavat kaitset, eelistavad paljud inimesed siiski mugavust ning on valmis loobuma oma privaatsusest, et kasutada harjumuspäraseid platvorme. Alternatiivsed lahendused, nagu Mastodon, jäävad tahaplaanile, kuna need pole nii laialdaselt levinud ega paku samaväärset kasutusmugavust. Paljudel kasutajatel on mõtteviis, et pole vahet, millist infot nad näiteks Facebooki sisestavad, kuna see on lõpp...

Tänapäeval peavad ajalehed ja muud uudistekanalid kasutama internetti ja sotsiaalmeediat, et rohkem inimesi oma lugudeni jõuaks. Mõned väljaanded oskavad seda hästi ära kasutada, teised aga jäävad truuks vanadele meetoditele. Vaatame, kuidas Eesti Päevaleht ja Nelli Teataja erinevad. Eesti Päevaleht on üks neist, kes oskab uue meedia võimalusi nutikalt kasutada. Nad ei ole ainult paberleht, vaid neil on ka erinevad veebilehed, mis on suunatud erinevatele lugejatele. Näiteks „Maaleht“ maal elavatele inimestele, „Naistekas“ naistele ja „Sport“ spordihuvilistele. Nad on väga aktiivsed sotsiaalmeedias, kus nad mitte ainult ei jaga uudiseid, vaid ka küsivad arvamusi ja loovad kaasahaaravat sisu. Lisaks on neil oma podcastid, kus nad arutlevad huvitavatel teemadel ekspertidega. Nende aktiivsus internetis on aidanud neil rohkem inimesi enda juurde meelitada ja kaasaegse meediamaailmaga sammu pidada. Nelli Teataja seevastu on palju traditsioonilisem ja keskendub peamiselt trükitud ajalehele ni...

Siiani kasutusel: Email   E-kirja ajalugu ulatub 1960. aastatesse, kui ARPANETi teadlased töötasid välja esimese sõnumivahetuse süsteemi. 1971. aastal saatis Ray Tomlinson esimese e-kirja – see oli üle 50 aasta tagasi!  1980. aastatel hakkasid e-kirjad laiemalt tänu interneti ja uute protokollide arenguga. Protokollid SMTP, muudavad e-kirjad laialdaselt kasutatavaks, eriti ärimaailmas.  1990ndaltel muutub email tavakasutajatele kättesaadavaks tänu teenustele nagu Hotmail ja Yahoo Mail, kuid koos selle populaarsusega kasvab ka rämpsposti probleem. 2000. aastatel muutus olulisemaks e-kirjade turvalisus ja spämmivastased meetmed.  Kuigi suhtlusrakendused nagu Discord, MS Teams ja Slack on populaarsust kogunud, on e-kiri endiselt peamine viis ametlikuks suhtluseks internetis. Usun, et email on miski, mis jääb lahutamatuks osaks meie (professionaalses) suhtluses veel väga pikaks ajaks. Hääbunud ajalukku: Fidonet Tom Jenningsi loodud Fidonet sai alguse eksperimentaalsest ...

1. CUDA  Minu arvates on üks tähtsamaid IT-lahendusi olnud Nvidia poolt loodud CUDA . CUDA on platvorm ja teekide kogum, mis lihtsustab GPGPU (General-Purpose computing on Graphics Processing Units) programmeerimist Nvidia videokaartidel. Tänu CUDA-le (ja hiljem ka AMD ROCm-ile ning Inteli OneAPI-le) on arvutuste läbiviimine GPU-del muutunud oluliselt lihtsamaks võrreldes varasemaga, kui videokaarte tuli programmeerida otse. Tänu CUDA-le ja muudele sarnastele lahendustele oli võimalik nüüd käivitada kood, mis oli loodud ühele videokaardi arhitektuurile teisel videokaardi arhitektuuril. Videokaarte lihtsamini programmeeritavaks muutes andis CUDA olulise tõuke tehisintellekti arengule 2010. aastate alguses. Tänaseks on sellest tõukest välja arenenud tuntud AI-teenused ja -tooted nagu ChatGPT (suurkeelemudel, LLM) ja Stable Diffusion (tekstist pildiks, txt2img). 2. Google Stadia Google Stadia oli Google'i poolt loodud pilvepõhine mängude voogedastusplatvorm. Idee oli lihtne: võimald...